Kas sinu elu juhivad töötlemata mälestused?

Oled sa mõnikord mõelnud, miks sa mingis olukorras kipud kaotama enesevalitsuse, kangestud hirmust, käitud ebaadekvaatselt või ilmselgelt üle reageerid. Või on sul mõni kummaline füüsiline sümptom, millele ükski arst mingit meditsiinilist seletust ei suuda anda.

Sellistel puhkudel võib olla tegu mõne töötlemata mälestusega, mis on mingi olukorra, sündmuse või inimesega kokkupuute tagajärjel aktiveerunud.

Nii nagu meie keha mingites olukordades reageerib automaatselt, nii reageerib ka sinu aju automaatselt. Aju automaatsus on üldjuhul meile kasulik ja lihtsustab elamist, kuid mõnikord võib aju automaatsus põhjustada meile ka kannatusi ja probleeme.

Eriti aga siis, kui aju mälu võrgustikku on salvestunud mõni töötlemata mälestus. Töötlemata mälestus on tavaliselt mingi häiriv sündmus meie minevikust, mis ei ole saanud seonduda mälu võrgustikus positiivse või kohasema informatsiooniga.

Kui mingi kogemus, olukord või tugevalt häiriv sündmus tekitab meile kas tugevat emotsionaalset või füüsilist valu, siis võib juhtuda, et meie aju informatsiooni töötlev süsteem koormatakse üle ning mälestus toimunust talletatakse ajju nii nagu sa seda kogesid. Kõik, mida sa sel hetkel nägid, tundsid , mõtlesid ja kehaliselt kogesid talletatakse mällu algsel kujul ehk töötlemata vormis.

Ja kui mingi olevikusündmus või olukord või ka inimene seostub töötlemata mälestusega, siis me kogeme samu emotsioone, mõtteid ja kehalisi tundeid nii nagu siis, kui see algupärane sündmus aset leidis.

Seega, töötlemata mälestused jätkavad oma elu elamist ning sageli mitte just kõige meeldivamal moel. Mälestused mõjutavad seda, kuidas me välismaailma tajume ja oma elus toimuvat tõlgendame. See, kuidas me end igapäevaselt tunneme ja kuidas me reageerime on otseselt sõltuv sellest, mida meie mälu võrgustikud endas sisaldavad. Aju automaatsus seisneb selles, et meie aju tõlgendab olevikus toimuvat paljuski varasematele teadmistele ja kogemustele tuginedes.

Näiteks, võid sa pidada kedagi automaatselt ebameeldivaks inimeseks, kuna ta meenutab sulle oma olekult kedagi sinu minevikust, kes tegi sulle mingil moel haiget. Või ajab sind avalik esinemine täielikult rivist välja, sest kui sa lapsena avaldasid oma arvamust, said sa alanduse, kriitika või lausa karistuse osaliseks.

Kui mälestus on ajus lukustunud ega ole adekvaatselt läbi töödeldud aju poolt, siis oleviku sündmused, olukorrad või inimesed, võivad aktiveerida need samad negatiivseid mõtted, tunded ja kehalised aistingud just niisama ehedal kujul nagu sa kogesid neid oma minevikus.

See, kuidas sa reageerid inimestele ja elule ja kuidas nemad reageerivad sinule, baseerub niisama palju mineviku kogemustel kui ka sellel, mida keegi parajasti ütleb või teeb olevikus.

Hea uudis on aga see, et töötlemata mälestusi on siiski võimalik integreerida üldisesse mälu võrgustikku nii, et see ei mõjuta meid enam negatiivselt. Ka mitmetest füüsilistest sümptomitest on inimesed vabanenud kui häiriv mälestus on läbi töödeldud. Eelkõige tähendab mälestuse töötlemine seda, et teadvustatakse need negatiivsed tunnetused , mis selle mälestusega seoses tekkisid. Negatiivne tunnetus on verbaalne väljendus emotsioonidest, kehalisest aistingust ja mõtetest, mis kuuluvad selle töötlemata mälestuse juurde. Tavaliselt on need tunnetused seotud iseendaga „Ma olen…/ ei ole….“ või sellega, kuidas teised sinusse suhtuvad või võrreldes sinuga tunduvad „Teised on…/ ei ole…“ ja milline elu sinu suhtes näib „Elu on…/ ei ole…“. Näiteks: „Ma olen halb“, „Teised saavad mu peale alati pahaseks“, „ Elu on minu suhtes karistav“. Kui me nüüd tegutseksime nende uskumuste pinnalt olevikus, siis tõenäoliselt me genereeriksime veelgi enam asitõendeid nende uskumuste paikapidavuse kohta, sest kui sind juhivad eeltoodud uskumused, siis on üsna tõenäoline, et sa võtad konflikti olukorras üleliia vastutust, jätad tõe välja ütlemata ega seisa enda eest väärikalt.

Kuna aju kalduvus on teha igas olukorras mingeid järeldusi ehk leida seletusi toimuvale, siis eriti lapsena kaldume me süüdistama toimuvas iseennast. Need järeldused, mis sa sel hetkel olid võimeline tegema talletusid sinu ajju lukustatud kujul negatiivsete tunnetustena ehk teisisõnu negatiivsete uskumustena.

Juhul kui sa oled märganud end mingites olukordades tugevalt reageerimas, siis tõenäoliselt on need negatiivsed uskumused aktiveerunud ning juhivad sinu reaktsioone ja käitumist olevikus.

Ka seletamatud füüsilised sümptomid, võivad olla märk töötlemata mälestusest ning ka sel juhul tasub uurida olukordi, mis eelnesid sümptomite tekkimisele.

Kuna lapse-ja ka noorukiiga on mõlemad väga õrnad ja vastuvõtlikud ead, siis traumad võivad tekkida pealt näha üsna süütutest olukordadest. Isegi õudusfilmide vaatamise või kellegi teise dramaatilise loo kuulmise tagajärjel võib tekkida „kaasaelamise trauma“. Lapsed on sedavõrd tundlikud ning kui nad kuulevad või vaatavad midagi hirmsat, siis nad tunnevad halvasti end sisemiselt ja see tundub neile, nagu see juhtub nende endaga. Seega lapsevanematena olgem valvsad, mida te lastel lubate telerist vaadata ja mida te neile räägite.

Ega keegi meist ei ole kaitstud töötlemata mälestuste tekkimise eest ja seetõttu me ei saa loota, et meil õnnestub täielikult vältida nende tekkimist. Pigem on küsimus selles, mida me ette võtame nende osas.

Juhul kui sinu elu häirib mõni seletamatu füüsiline sümptom, ebaadekvaatne käitumine, ülereageerimine või emotsionaalne seisund nagu depressioon, PTSD (posttraumatic stress disorder), siis võid leida leevendust mälestuste töötlemisega tegelevast EMDR teraapiast (Eye Movement Desensitization and Reproccessing Therapy). Ja mitte ainult leevendust, vaid vabastada oma tõelise potentsiaali, mis sisemiste takistuste tõttu pole saanud veel õitsele lüüa.

Uuri ise lähemalt Eestis tegutsevate traumaterapeutide kohta internetist sisestades otsingusse EMDR teraapia või traumateraapia.

Siinkohal aga vaatame, kuidas sa saad hakata ise tasapisi lihtsamaid olukordi mälestuse töötlemise abil lahendama.

Praktika negatiivsete mälestuste tuvastamiseks ja töötlemiseks:

Järgmisel korral kui märkad end ärritununa, vihasena, süüdistavana, häirituna või hoopis tuimana, suletuna, distantseerununa või eemale tõmbununa, siis püüa oma tunded panna sõnadesse: „Ma tunnen, et ma…“ või „Ma tunnen, et teised …“ või „Ma tunnen, et elu…“ ehk tuvasta enda negatiivne sisekõne selles olukorras. Seejärel keskendu nendele tunnetele ja kehalistele aistingutele, mis aktiveerusid ja luba oma meelel kanda ennast minevikku ning pane tähele, mis intsident sinu minevikust ülesse kerkib.

Mõnikord piisabki töötlemiseks vaid sellest kui me mõistame, kust kannatus või valu pärineb ehk milline mineviku sündmus ajendab meie reageeringuid olevikus.

Samm edasi, on leida negatiivse sisekõne asemele ennast toetavad ning armastavad sisendused, mis aitavad sul tunda ennast paremini. Näiteks: „ Ma olen väärtuslik ja hea inimene“, „Teised ei pruugi alati minuga nõustuda aga see ei tähenda veel seda, et ma pole armastatud“, „Elu armastab mind täpselt sama palju kui kõiki teisigi“.

Meie meeles püsivad igasugused kogemused ja arusaamad, mida me automaatselt tõeks peame ehkki seal on palju ka neid arusaamu, mis on kaugel tõest ja seetõttu on mõistlik minevikus omaks võetud negatiivsed arusaamad üle vaadata ja ümber lükata.

NB! Kui sinu emotsioonid on väga tugevad ja sa ei tule nende haldamisega toime, siis otsi abi professionaalselt terapeudilt, sest mõnikord on negatiivsed arusaamad meisse nii tugevalt juurdunud, et me ei suuda kõrvalise abita teistsuguseid vaatenurki näha ja ilma abita mälestust taaskülastada ennast uuesti traumeerimata.

Lõpetuseks jagan sulle mõned eneserahustamise tehnikad, mida sa saad kasutada igapäevase stressi ja pingega toimetulekuks.

1. Hingamismustri muutmise tehnika:

Kasuta seda tehnikat iga kord, kui tunned, et oled stressis, et tuua end tagasi tasakaalu.

Stressi olukorras meie hingamine kiireneb ja muutub pinnapealseks, kuid me saame teadlikult oma hingamise mustrit muuta aeglasemaks ja sügavamaks ning sellega keha maha rahustada. Kui keha rahuneb ja ei ole enam „võitle, põgene või hangu“ seisundis, siis ka meel rahuneb ja me suudame adekvaatsemalt tegutseda.

Tehnika seisneb järgnevas:

Hinga aeglaselt ja sügavalt nina kaudu sisse lugedes samalajal 4-ni

Hoia 2 sekundit hinge kinni

Hinga seejärel suu kaudu välja lugedes samalajal 4-ni

Korda sama hingamise mustrit ca. 10 korda ja jälgi, mis sinuga toimub. Kas tunned end rahulikumana, kas oled rohkem tagasi oma keskmes ja suudad mõelda ratsionaalsemalt?

2. „Turvalise koha“ tehnika:

Kujutle kohta või olukorda, mis seostub sulle turvalise või rahuliku tundega. Püüa meenutada mõnda mälestust enda elust, mis aitab sul ligi pääseda positiivsetele emotsioonidele. Vali selline mälestus, mis seostub ainult positiivsete tunnetega.

Kui sul on mälestus olemas, siis kujutle seda stseeni oma vaimusilmas ning märka millised tunded pinnale kerkivad. Pane tähele ka kehalisi aistinguid ja sisemist kogemust, mis sul selle mälestusega seonduvad. Kui tunned positiivseid tundeid, siis püüa tuvastada üks sõna, mis selle tundega kokku käib, nagu näiteks „rahulik“, „lõdvestunud“, „enesekindel“ või mis kirjeldab seda tegevuspaika „mererand“, „mets“ või „lava“.

Seejärel kinnista oma kujutlus: sule silmad ja kujutle seda olukorda või kohta, märka meeldivaid tundeid ja korda seda sõna oma peas. Tee seda harjutust 5 korda hoides kujutlust meeles ca. 1 minuti jooksul. Jätka igapäevaselt „Turvalise koha“ tehnika kasutamist kui sa ei ole ärritunud, et kinnistada kujutlus, tunded ja sõna ning muuta see kättesaadavaks abivahendiks siis kui sa oled endast väljas ja vajad tasakaalustamist.

Sa saad seda tehnikat edaspidi kasutada hetkedel kui oled häiritud seisundis, et tuua end tagasi heade tunnete ja tasakaalus seisundi juurde.

Kuigi eneserahustamise tehnikad ei eemalda põhjust, miks me tunneme end häirituna, aitavad need tehnikad meil taastada tasakaalu eneses ning tegeleda hetke olukorraga asjakohasemalt.

Kõige tähtsam on meeles pidada, et tugevate tunnete pinnalt reageerimine ei too kunagi kaasa head lahendust. Oluline on ennem tegutsemist tuua end tagasi oma keskmesse ja oodata kuni emotsioonid rahunevad.

Mälestuste töötlemine tasub end igaljuhul ära kui soovime reageerida olevikus toimuvale positiivsemalt ja adekvaatsemalt ning olla ise enda peremehed ja mitte mineviku mälestuste orjad.

Heade soovidega,

Sirly

 

Artikkel koostatud raamatu: „Getting Past Your Past“. Take Control of Your Life with Self- Help Techniques from EMDR Therapy. Francine Shapiro, PhD.

2020-09-04T13:01:25+00:00 4.09.2020|