Vali mida mõtled, et olla õnnelikum

Inimestena meil käib päeva jooksul peast läbi keskmiselt 60000 mõtet ning 80% nendest mõtetest on negatiivsed ja 95% mõtetest on korduvad. Bioloogiliselt on meile kaasasündinud kalduvus mõelda negatiivseid mõtteid rohkem kui positiivseid. Evolutsiooniliselt on see olnud meile vajalik, kuna meie esivanemad pidid ellujäämise nimel mäletama ja märkama rohkem halvimat.

Tänapäeva olud on aga paljuski muutunud ja meil ei ole vaja enam olla pidevalt valmis võitlemiseks või põgenemiseks. Samas on meie aju selle aja jooksul väga vähe muutunud ning töötab samadel põhimõtetel nagu 12000 aastat tagasi.

Siiski on meil tänapäeval palju suuremad teadmised aju funktsioneerimisest ja kuidas seda enda kasuks tööle panna.

Uuringud on kinnitanud, et umbes 80% meie elukogemustest sõltub sellest, millised on meie harjumuslikud mõttemustrid ja uskumused ning ainult 20% sõltub välistest tingimustest.

Seega on meele uuendamine – oma uskumuste, mõtteviiside ning mõttemustrite muutmine iga indiviidi transformatsiooni põhialuseks.

Alustada tuleks aga sellest, et õpime märkama ja tuvastama oma automaatseid mõtteid. Alles siis kui teadvustame, mida me kaldume ühes või teises olukorras automaatselt tundma ja mõtlema, saame me hakata neid mõtteid vaidlustama ja muutma enesetunnet parandavateks mõteteks.

Selleks sobib hästi järgnev praktika: kirjutada oma negatiivsed mõtted üles ning esita nendele mõtetele väljakutse, küsides: “Kas ma absoluutselt tean, et see mõte vastab tõele?”; “Millist muud mõtet ma selle mõtte asemel võiksin mõelda? või “Milline mõte oleks antud olukorras kõige armastavam iseenda suhtes?”

Sind ärritavad, hirmutavad, vihastavad või üle reageerima panevad olukorrad on need, mida võiksid lähemalt uurida. Püüa tuvastada nende tunnete taga olevad automaatsed mõtted, et muuta oma reageeringuid analoogsetes olukordades edaspidi.

 

Mida teadlikum sa oled oma automaatmõtetest, seda paremaid valikuid sa saad teha oma mõtete osas edaspidi  ja mida ennast toetavamaid mõtteid sa valid mõelda, seda paremini sa ennast tunned.

Igas olukorras on meil võimalik valida, milliseid mõtteid me selles olukorras mõtleme ehk millise tähenduse me anname selles olukorras iseendale, teistele ja maailmale.

See millise tähenduse me mingis olukorras teeme, mõjutab seda, millisena me lõpuks seda olukorda kogeme.

Näiteks: oletame, et sinu sõber sai tööle sellele ametikohale kuhu sinagi kandideerisid aga sul ei läinud nii hästi. Nüüd, et säilitada positiivne kuvand iseendast ja sõbrast, võid sa mõelda järgnevalt: “Sõber oli tublisti ettevalmistunud ja ta tõesti väärib seda kohta ning mul lihtsalt ei vedanud, sest intervjueerijal oli halb tuju ning tema tähelepanu oli hajutatud”.

Samas olukorras toidaks aga negatiivseid tundeid järgmine mõttekäik: “Ma olen täiega läbikukkuja, lollim kui mu sõber ja ma ei saa kunagi seda mida ma tahan. Sõbral alati lihtsalt veab.”.

Üks ja sama olukord aga väga erinevad mõtted sellest olukorrast- esimesed mõtte tekitavad positiivseid tundeid ja aitavad säilitada nii iseendast kui ka sõbrast positiivset kuvandit, teisel juhul tehtud järeldused aga tekitavad negatiivseid tundeid ja loovad negatiivse kuvandi eelkõige iseendast.

Mõtetel on tõesti tohutu mõju sellele, kuidas me ennast tunneme ja millisena me oma elu kogeme. Seega, õnnelikuma elu valem on peidus Sinu võimekuses valida mõelda positiivseimaid mõtteid (teha positiivsemaid järeldusi seoses iseendaga, teistega ja maailmaga).

Aga kuidas siis muuta oma harjumuspäraseid mõtteviise ja treenida oma meelt mõtlema positiivsemalt? Selleks on olemas päris mitu võimalust.

Esiteks, kuna 95% meie mõtetest kipuvad olema korduvad, siis meele uuendamiseks on suurepärased vahendid raamatud, loengud, seminarid või koolitused, kust saad ammutada endasse uusi teadmisi, mõtteid ja vaatenurki.

 

Teiseks on olemas päris palju häid praktikaid, mis aitavad treenida meelt registreerima rohkem positiivset kui ta on seni harjunud. Tutvustan Sulle siinkohal kahte väga tõhusat praktikat, mida soovitan praktiseerida 21- 40 päeva järjest.

 

HARJUTUS NR. 1. TREENI OMA AJU MÄRKAMA POSITIIVSET ENDA ÜMBER.

Et kallutada oma meelt positiivsusele, hakka otsima head enda ümber ja salvesta häid kogemusi sügavamalt.

Niisiis otsusta hakata head otsivaks detektiiviks ja märka enda ümber seda, mis on Sinu jaoks ilus või meeldiv. Pööra teadlikul tähelepanu kõigele, mida head suudad märgata- olgu selleks positiivne mõte, tunne, maitse, heli, lõhn või visuaalne pilt, mis sulle naudingut pakub.

Mida enam sa tähelepanu headele asjadele pöörad, seda enam hakkab Sinu aju neid tähele panema, sest sa andsid talle ülesande otsida positiivset ja head.

Boonusena võta aega teadlikult seda meeldivat nautida 30 sekundit jooksul. Nii salvestub iga hea kogemus sügavamalt Sinusse ja aitab vallandada rohkem “heaolu” hormoone ja tunda end paremini.

 

HARJUTUS NR.2. PRAKTISEERI TÄNULIKKUST.

Tänulikkuse praktiseerimine on üks kõige kiiremaid ja tõhusamaid meetodeid meele treenimiseks negatiivselt kalduvuselt positiivsele.

Kõige tõhusam viis tänulikkuse praktiseerimiseks seisneb järgnevas:

Pane kirja igal õhtul vähemalt 10 asja, mille eest sa oled tänulik.

Näiteks:

Ma olen tänulik, et ma olen terve. Ma olen tänulik, et ma täna kordagi ei vihastanud. Ma olen tänulik, et ma näen. Ma olen tänulik, et mul on head naabrid. Ma olen tänulik, et ma saan vabalt hingata. jne.

 

NB! Kui Sinus tärkas huvi muuta oma elu läbi meele uuendamise, siis ma soovitan sul soetada endale enesetransformatsiooni soodustava juhendi: “Muuda oma elu, muutes suhet iseendaga- 7 sammu autentse enesearmastuseni”. Juhendiga saad lähemalt tutvuda siit: https://armastuseakadeemia.ee/7-sammu-autentse-enesearmastuseni/

 

Häid mõtteid sulle soovides,

Sirly

2020-07-31T10:25:37+00:00 31.07.2020|